Kohustus muuta teooriat, kui see satub vastuollu uute, seni teadmata faktidega

Meie kodulehel avaldatud materjalid põhinevad mõtisklustel selle minevikuosa üle, mida meil on õnnestunud tundma õppida. Kuna meie uurimistöö jätkub, oleme kohustatud tegema muudatusi – vajadusel ka väga ulatuslikke –, kui edaspidine töö toob päevavalgele fakte, mis ei sobitu varasemate järeldustega. Ent põhialus, millele oma töös tugineme, jääb muutmatuks.

Pärisinimese väärikaim ajaviide on tõe otsimine. Tõe otsimine on ühtsuse otsimine

Näiteid ühtsuse otsimisest:

  • psühholoogias — Carl Gustav Jungi teooria kollektiivsest alateadvusest;
  • füüsikas — Suur Ühendteooria, mis püüab siduda kõik teadaolevad vastastikmõjud ühtseks tervikuks;
  • paleogeneetikas — tõendamine, et kogu inimkonnal on ühine esivanem;
  • keeleteaduses —tõendamine, et kõik maailma keeled arenesid välja ühest algkeelest;
  • ajaloos — tõendamine, et elu on lahutamatult seotud selle igavese allikaga, mille nimeks on „alati“.

— Kas te usute Jumalasse?
— Ma ei usu. Ma tean, et Ta on.

(Carl Gustav Jungi vastus

briti poliitikule ja ajakirjanikule

John Freeman´ile dokumentaalist  „Face to Face with Carl Gustav Jung“)

 

Põhiväärtus on sarnasuses, mitte erinevuses

Põhiväärtus ei seisne erinevustes, vaid kõigi maailmakultuuride, keelte ja traditsioonide sarnasuses. Ainult selle asjaolu teadvustamine ja omaksvõtmine võib tuua kauaoodatud rahu ning lõppkokkuvõttes hea lõpliku võidu kurja üle. Hea võit kurja üle ei ole võit välisvaenlase üle, kellega paljud täna kurjust samastavad, vaid võit omaenda egoismi üle.

Vaimseks nimetatakse seda, mis on igavene ja ei kao universumist.
Egoismi nimetatakse materiaalseks, kuna see kaob parandamisel.
Michael Laitman

Soov hinnata kultuuri selle ainulaadsuse järgi tekitab, vastupidi, rahvuste vahelisi pingeid, konflikte ja sõdu, ning lõpuks kõiki neid tragöödiaid, mille tunnistajaks olime ja kahjuks oleme siiani. Kõik see toimub just nimelt nende põhimõtete kaitsmise ja teistele pealesurumise nimel. Objektiivsust on võimalik saavutada ainult siis, kui järgitakse seda fundamentaalset ühtsuse printsiipi.

Jumalal ei ole religiooni.

Kui tahad maailma muuta, alusta iseendast.
Lev Tolstoi ja Mahatma Gandhi

 

Tõest eemaldumine on samm barbaarsuse poole

Inimesed erinevad vaid selle poolest, kui lähedal või kaugel nad tõest on.
Täielik teadlik tõest eemaldumine tähendab pärisinimese tunnuse pöördumatut kadumist ja teist liiki olendiks muutmist. Barbarid on need, kes näevad kogu kurjust mitte endas, vaid väljaspool.
Barbareid ei ühenda mitte etnilised ega kultuurilised tunnused, vaid mainitud ellusuhtumine. Ning loomulikult räägivad kõik barbarid ühist keelt – barbaarsuse keelt.

„Kõik inimesed on võrdsed nagu kammi hambad.“
Prohvet Muhammad

 

Keel on mõtlemisvahend ja kultuuri alustala

Keel on eelkõige mõtlemisvahend, keelel rajaneb kogu kultuur.
Mõtleme, järelikult oleme. Ja me mõtleme keeles. Just mõtlemine teeb meist inimesed. Descartes’i tuntud sõnastuse kohaselt,  „Mõtlen, järelikult olen“ , seetõttu meie liiki  homo sapiens ´iks nimetatakse. Kuna mõtleme keeles, see tähendab, sõnade abil, siis sõnade päritolu uurimine aitab meil vastata küsimusele, mis on olemine ja milleks me elame.

„Mõtlen, järelikult olen“

René Descartes

 

Geenidel, kultuuril ja keelel puudub mistahes omavaheline side

Meil kõigil on üks ühine geen – pärisinimese geen. Seetõttu iga rahva või riigi ajalugu moodustab lahutamatu osa kogu inimkonna eluteest, kuna meil kõigil on ühine esivanem. Me jätkame mõtlemist ja rääkimist oma ühiste esivanemate keeles. Seda keelt võib täie õigusega nimetada inimkee­leks. Me ei räägi erinevaid keeli, vaid ühise algkeele erinevaid murdeid.

Ei mõtle me geenides, vaid keeles.

Lennart Meri

Räägin tudengitele õige tihti, kuidas tunnetan Kreekas Akropoli külastades enda juuri. Sealt on pärit meie demokraatia, suur osa kultuurist, arhitektuurist. Samas tean kindlalt, et minu geenid pole Kreekas mitte kunagi olnud.

Svante Pääbo

Koosneme minevikust, seetõttu ajalugu on tähtsaim teadus

Ajalugu on teadus minevikust, teadus elust, see on tähtsaim teadus, sest minevik asub meis endis, me koosneme minevikust, seetõttu peame kindlasti uurima, kes me oleme.

Me ei kuulu tänasesse ega eilsesse päeva, meis on terve inimkonna ajalugu.

Carl Gustav Jung

Inimese minevik on see, kes ta on praegu. See on ainus tunnus, mille järgi tuleb inimest hinnata.
Oscar Wilde

 

Mineviku kaudu mõistame tulevikku, välise kaudu kogeme varjatut.

Mozi

Kõik mööduv kaob, kõik püsiv jääb

„Vaid hetk saab lõbu läigitsevalt säralt,

kuid see, mis eht, jääb järelpõlve päralt“
Goethe, „Faust“

Väide, et kõik muutub, ei ole õige. Muutub vaid ebaoluline, kuid olemus jääb alati samaks.
Näiteks, pärisinimese olemuse muutumisel muutuks ka liik –ta lakkab olemast homo sapiens.
Inimene jääb inimeseks ainult siis, kui ta püüdleb enesetundmise ja maailma mõistmise poole. Samamoodi jääb teadmine teadmise­ks ainult siis, kui see säilitab seose oma eesmärgiga. Platon paneb oma dialoogis „Kratylos“ Sokratese suhu järgmised sõnad: „Teadmisest ei saa rääkida, kui kõik muutub ja miski ei püsi paigal. Teadmine  jääb teadmiseks vaid siis, kui see jääb oma põhiolemuse juurde. Pidevalt muutuv teadmine tähendab lakkamatut mitteteadmist.
Sellisel juhul ei oleks ei tunnetajat ega tunnetatavat.“

Teadmisest ei saa rääkida, kui kõik muutub ja miski ei püsi paigal.

Plato

Vaimne mõõde – pärisinimese mõõdupuu

Pärisinimese tekkimisega kuualune maailm sai lisamõõde – vaimse mõõde.
Inimkeha koosneb kahtlemata mateeriast, kuid inimeses on ka mittemateriaalne osa – vaimsed elemendid, mida ei saa panna elementide perioodilisustabelisse. Selliste elementide hulka kuuluvad, näiteks, õiglus, südametunnistus, austus, ausus, siirus. Teeme vahet ilusal ja inetul, heal ja halval. Ometi ei sisaldu ilu, headus ega kurjus mullas, vees ega õhus, ega ühestki keemilisest elemendist ei koosne. Kuid need immateriaalsed mõisted moodustavad kultuuri alustala. Tunnetus ilu ja inimsusteta on mõeldamatu.
Tunnetuses edenemine sõltub tunnetaja tõelistest kavatsustest.
Inimest, kelle eesmärk jääb tunnetamise eesmärgist väljapoole, ei saa teadlaseks nimetada.

„Tõde on ilus ja ilu on tõene.“
John Keats

Teadmine teada saadu mõistmiseta ei oma väärtust

Teadmine teadmise pärast ei ole tõeline tunnetamine. Tuleb püüelda selle poole, et teada saadut ka mõista– ja kui teeme sellest oma elu eesmärgi, siis mõistame seda kindlasti.

„Kui palju me teame ja kui vähe me mõistame.“
Albert Einstein

Ent kuna ei suuda me kõike teada, veel vähem kõike mõista, jääb see maailm meile saladuseks.

„See, mida teame, on piiratud; see, mida ei tea, on lõputu.“
Pierre-Simon Laplace

On väga tähtis, et meis püsiks saladus ja aimus millestki tundmatus. Inimene peab tundma, et ta elab maailmas, mis on ikka veel täis saladusi, et alati on asju, mis jäävad seletamatuiks, ja mitte ainult selliseid, mis toimuvad ootuspäraselt. Ootamatu, nagu ka mittetõenäoline, kuuluvad alati sellesse maailma. Nendeta poleks elu täiuslik.

Carl Gustav Jung, Mälestused, unenäod, mõtted